Leedu ärikeskkonnast praktikute silme läbi
Asud siin Avaleht \ Üritused

Välisministeeriumi ja Kaubandus-Tööstuskoja tiheda koostöö üheks nurgakiviks on sihtturu-seminaride korraldamine eesti ettevõtjatele, tutvustamaks investeerimis- ja kaubandusvõimalusi erinevates riikides. Nii koguneski 24. septembril Kaubandus-Tööstuskotta ligi 40 kuulajat-rääkijat, et tutvustada eesti ettevõtjatele võimalusi Leedus.

Leedus kui „peaaegu naaberriigis”, on eesti ettevõtjatel jalad tugevalt maas. Kuigi majanduses toimuv on ka eestlaste ridu Leedu ärimaastikul hõrendamas, on Leedu turg kui laias laastus 3 korda Eestist suurem, uutele tulijatele jätkuvalt huvipakkuv. Lisaväärtusena, Leedu on sobivaks platsdarmiks sisenemisel hiiglaslikule Poola turule, võimaluste kompamiseks Valgevenes või Kaliningradi oblastis, kus Leedu on EL riikide seas arvestava teadmistepagasi ja kogemusega.
Eelviimane Leedu sihtturu seminar toimus aprillis 2008. aastal ehk majanduse laineharjal, mil huvi seminari vastu purustas tagasihoidlikumadki lootused – osalejaid-kuulajaid oli üle 60. See innustas kordama, kuid kuivõrd ebaselgus Leedu majanduses käesoleval kevadel oli suur, siis otsustasime seminari korraldada septembris. Tõsi, nüüdki oli võimalik vaid spekuleerida Leedu majandust lähiajal tabavate stsenaariumite teemal, kuid huvilised said asjatundlikelt praktikutelt kuulda kulda väärt soovitusi ja arvamusi ja tutvuda Eesti Leedu Kaubanduskoja tegevusega, mis saab pakkuda kasulikku abi Leetu sisenevatele ettevõtetele.
Leedu saatkonna majandusnõunik Mindaugas Pauliukas esitles verivärsket videoklippi, millega Leedu Arenguagentuur meelitab Leetu välisinvestoreid. On kurb tõsiasi, et tänavu jaanuaris tegevuse lõpetanud lennukompanii FlyLAL on muutnud Vilniuse Euroopa tagahooviks – otseühendusi Vilniusega on vaid 16 ning varem reisijatest kihanud Vilniuse lennujaam on täna vajunud letargilisse vaikusse.
Allakirjutanu andis ülevaate Eesti-Leedu majandussuhetest ja kaubandusvõimalustest. 15 septembris seisuga on Leedus registreeritud 265 eesti kapitalil äriühingut, sektorialase hõivatuse osas on liidriteks finantsvahendus, jae- ja hulgikaubandus ning teenused, oma osa on minetanud ehitus- ja kinnisvarasektor. Eesti välisinvesteeringute sihtiriigina astub Leedu 28,1%-ga Lätile kandadele. Kaubavahetusstatistika näitab, et 2009 I poolaastal vähenes Eesti eksport 38,2%, import Leedust 27,3%. Need on vaid mõned tagasivaatavad numbrid, oluline on vaadata, mis saba edasi. Tänavu 2. kvartali rekordiline majanduslangus Leedus (-20,6%) ei luba pilvitut taevast veel lähitulevikuski. Leedu rahandusministeerium prognoosib tänavust SKP langust 18,2%, mis jätkub ka 2010.a. -4,3%. Inflatsioonitaseme kerkimist ennustatakse 3,6%-le, järgmisel aastal nähakse 3% deflatsiooni. Majanduse kasvu ja inflatsioonimäära jõudmist Maastrichti kriteeriumite piiresse ennustatakse alles 2011.a. Leedu praegust tööturgu, kus viimase seisuga on ca 225 000 tööealist töötut, iseloomustavad madalad tööjõukulud aga ka madal tööviljakus. Kuigi 2010.a. võib ilmselt märgata Leedu ekspordis kasvumärke, jätkuvad tööturul ja majanduses laias laastus samasugused protsessid ja töötuse kasv jätkub, küündides 18%-le ehk kokku 270 000 töötut. Suurimaks ohuks Leedu majandusele on ennekõike uus emigratsioonilaine, mis tabas Leedut ka EL-ga liitumise järel. Maksupoliitika-muudatustena on valitsusele kavas alates 2010.a. vähendada ettevõtte tulumaksu 20%lt tagasi 15%le ja tõsta sotsiaalmaksu 2% võrra, kuigi hetkel on ebaselge, kas tööandja või töövõtja kuluna. Vaatamata sisepoliitilisele stabiilsusele riigis ei ole valitsus kahjuks suutnud täie hooga käima lükata vajalikke ja plaanitud avaliku sektori reforme, mis suurendab riske, et riik ei suuda enda tegevust rahastada ja on sunnitud laenupoliitika osas astuma samavõrra drastilisi samme, kui seda on pidanud tegema Läti. Olenemata majandus hetkeseisust on Leedus aga perspektiivsed valdkonnad eesti ettevõtjale IT-sektor, biotehnoloogia, elektroonika ja toiduainetetööstus, mis igaüks toodavad ca 3-5% Leedu SKP-st.
Robert Juodka, Leedu Eesti kaubanduskoja esimees ja Smaliukas, Juodka, Beniušis & Partners advokaadibüroo juhtivpartner andis ülevaate Leetu investeerimise õiguslikest ja ärilistest aspektidest. Juodka kinnitusel on erasektori ja –isikute laenukoormus Leedus arvestamata finantsinstitutsioone laenukoormus Leedus Balti riikidest väikseim ehk 61,2% SKPst, kuid samas on kaupade eksport langenud 2009 I poolaastal 31% ja FDI sissevool 3,2% võrreldes eelmise aastaga. Tööjõuturul on tugev palgalangus, mis erasektoris on viimasel poolaastal olnud ca 10%. Juodka andis ülevaate ka litsentseerimisest ja maksupoliitikast. Leedu üldine maksukoormus 30% SKPst on alates jaanuarist Eestist (30%) kriipsuvõrra madalam. Kuulajatele pakkus suurt huvi Juodka ülevaade äriühingutest Leedus, nende asutamisest, juhtimisest, aktsiakapitali ja dividendide jaotamisest, maa soetamisest ja kinnisasjade registreerimisest Leedus, mille osas esitati ka hulgaliselt küsimusi.
Eesti Leedu Kaubanduskoja (ELKK) tegevjuht Kaire Varma-Gilys tutvustas veebruaris moodustatud koja tegevust ja lähiaja tööplaane, samuti teenuseid eesti ettevõtjale. Koostöös saatkonnaga on koja liikmeid, keda tänaseks on 15, külastanud Leedu regiooni kontaktide sõlmimise eesmärgil, kohtunud Leedu Arenguagentuuri ja Energiaministeeriumi juhtidega ning usutlenud saatkonnas peaminister Ansipit. Lähiajal on kavas maakonnavisiiti Taurage piirkonda, jaanuaris korraldame koostöös kohtumise Leedu rahandusministriga. Koda saab Leetu tulijale-ettevõtjale olla abiks äriühingu registreerimisel, turu-uuringute koostamisel, avalike hangete, maksumuudatuste ja –erisuste ning äriseadusandluse muudatusi puudutava info jagamisel. Infot ELKK tegevuse kohta ja kontakti kojaga saab netiaadressil www.estcham.lt
Seminari II paneel oli pühendatud praktikute soovitustele. ELME Metall Lithuania tegevjuhi, ärijuhtimise magister Tõnis Vajakase ettekanne rääkis ärikultuurist laiemalt, kuid aktsent oli, mõistagi, asetatud aspektidele, mis eristavad eesti ja leedu ärikultuuri iseloomustavaid tavasid. Rohkem kui 10 aasta pikkuse Leedu-kogemusega Vajakas tõi Eesti-Leedu organisatsiooni-kultuure eristavate võtme-elementidena välja erinevad antonüümid nagu planeerimine-improviseerimine, ratsionaalsus-tunded, praktilisus-visionaarsus, tähtajad-protsess. Kokkuvõtlikult võib öelda, et leedu ärikultuuris hinnatakse protsesside kulgemist, oluliseks on veenmisoskus ja improviseerimine, ületunnitööle eelistatakse ajaveetmist pereringis. Kindlasti on oma suur osa leedulastega suhtlemisel Leedu kuulsusrikkal ajaloo tundmisel ja vene keele oskusel. Samas, eestlaste kaubamärgina Leedus tuntud „aeglus”, läbimõeldus  ja põhimõttelisus on firma-kultuuri ülesehitamisel ka leedulaste seas tunnustust leidnud. 
Jüri Ross AS-st Infotark kõneles oma kogemusest Leedus Büroomaailma kaubamärgi all kontoritarvete- ja tehnika müügi valdkonnas. Ka Rossi poolt teenis kriitikat madal tööviljakus Leedus. Võrdluseks, Eesti ja Leedu sama kaubamärgi ettevõtetes on tööviljakus Leedus 3,5 korda madalam.
Tänaseks Leedus lõpetanud Hawaii Express tegevjuht Janek Parti hinnangul on Leedu turu mahajäämus vaba aja ja spordikaupade turul umbes 5 aastat, samuti on hoopis erinevad ka leedulaste tarbimisharjumused, sest Leedus on pigem olulisem toote madal hind kui selle kvaliteet. Part märkis, et jaekaubanduses on palju probleeme ümbrikupalkade maksmisega, töötajate initsiatiiv ei pruugi alati olla ootuste tasemel ning hierarhia ja bürokraatia on need võtmesõnad, millega tasub Leedus arvestada. Samas on inimesed rohkem avatud, pingevabad ja sõbralikud.
Laadur Baltija peadirektor Tauno Steinberg lisas, et Leedusse laienemisel on kindlasti abi kui kopeerida ettevõtte põhiprotsessid, mis toimivad Eestis, ühildades need kohalike äritavadega. Plussiks on paljuski ka Baltikumi väiksus, sest pan-Balti klientide baasil on kiiresti võimalik saavutada korralik kliendibaas. Kuigi kohalike pankadega võib krediidiküsimuste lahendamine olla aeganõudev, aitab see, kui oled usaldusväärne klient mõnes Eesti kommertspangas. Mõnevõrra probleemne võib olla ka usaldusväärse kohaliku juhi leidmine ja asjaolu, et lepingud, ka kirjalikud, ei pruugi Leedus toimida. Steinbergi soovitusel tasub Leedu tütarettevõtte tegevust järjekindlalt kontrollida tihti kohapeal viibides ja ärikultuuri nüansside tundmaõppimiseks tekitada kontakt Eesti saatkonna ja kohaliku eestlaste kogukonnaga. 
Tagasiside kohaselt oli seminar kuulajate jaoks informatiivne. Tänud KTK projektijuhile pr Viive Raidile asjatundliku korralduse eest! 
Omalt poolt soovitan neile, kes tänases majanduse olukorras on valmis väljakutseid ja riske võtma, kindlasti Leetu tulla. Kindlasti tasub see end ära, sest siin on ootamas üle 3 miljoni tarbija ja lähedus Kesk-Euroopaga. Pealegi, Eesti saatkonna kõrval on nüüdsest ka eestlaste oma kaubanduskoda nõu ja jõuga uusi tulijaid aitamas, millist luksust kõikjal välisturgudel ei kohta. Uute kohtumisteni!
Jaan Reinhold
2.sekretär (EL ja majandusküsimused)
Eesti Suursaatkond Leedus
 
Info Eesti Leedu Kaubanduskoja liikmelisuse ja teenuste teemal:
Pr Kaire Varma-Gilys
Eesti Leedu Kaubanduskoja tegevjuht
Tel. +370 5 2780 205
Fax +370 5 2780 201
E-mail kaire@estcham.lt
Postiaadress:
A.Mickeviciaus str. 4a
LT-08119 Vilnius, Lithuania